PRILLID
GLASSES / MEGANE
Jaapan 2007, 106 min

Noor naine lohistab ratastega metallkohvrit läbi valge rannaliiva. Ta on kena, aga kannab rangeid musta raamiga õpetajaprille. Hiljem selgub, et kohvri teevad nii raskeks raamatud, mis ta kõik on kavatsenud selles mereäärses pansionaadis läbi lugeda. Aga kõik ei lähe kunagi nii, nagu kavatsed. Vahel läheb isegi paremini, kuigi alguses tundub, et halvemini. Sest pansionaat on tõtt-öelda imelik. On küll veel kevad ja hooaeg pole alanud, aga ikkagi paistab ta olevat maja ainuke külaline. Ja teenindus on ka imelik. Ühtepidi väga lahke, teistpidi väga lohakas. Ja mitte piisavalt anonüümne. Sest naine on linnast ja tänapäevast, ta on harjunud, et ta viisakalt rahule jäetakse. Üksi. Aga siin teeb üks vana veider naine hommikuti rannas klaverimuusika saatel ühisvõimlemist. Ja müüb putkas jäälaastumaiust. Aga mitte midagi muud. Ja kui naine tahab minna kohe esimesel hommikul vaatamisväärsustega tutvuma, vaadatakse teda imeliku näoga. Vaatamisväärsustega? Aga siin pole ühtegi vaatamisväärsust! Sest kõik, kes kevadel siia tulevad, oskavad hästi uneleda. Aga naine ei oska. Ja ei taha ka. Ta tahab juba hoopis ära.

”Prillid” ongi lugu unelemisest. See ei ole üldse keeruline. Ja ka üllataval kombel mitte sugugi igav. Film, ma mõtlen. Kuid ta on läbivalt helge ja kerge, nagu see vaikselt helesinine meri ja valge rannaliiv. Ja need unelevad inimesed. Aga jätkub ka ootamatuid käänakuid, mis mõnusat pinget üleval hoiavad. Rääkimata vaiksest soojast huumorist. Väga kaunis film. Ja teeb tuju heaks. Ja pole üldse mitte rumal.

Tõnu Õnnepalu

Rež: Naoko Ogigami
Sts: Naoko Ogigami, Op: Naboru Tanimine, Muusika: Takahiro Kaneko, Mont: Shinichi Fushima, Os: Satomi Kobayashi, Mikako Ichikawa, Ryo Kase,  Tootja: Megane Company (Seiji Okuda, Kumi Kobata), Maailma müük: Nikkatsu Corporation, Format: 35mm, Keel: jaapani, Subt: eesti, inglise

REEDE, 14.08
23:45



Lisa kommentaar         Loe kommentaare

  

 
prg. mart kalmo