JULES JA JIM
JULES AND JIM / JULES ET JIM
Prantsusmaa 1962, 100 min

François Truffaut' 1962. aastal ameeriklaste ja inglastega kahasse valminud film kuulub vaieldamatult maailma filmiklassika kullafondi, olles samaaegselt üks prantsuse nn. ”uue laine” säravamaid esindajaid.

Film on armastusest, vihkamisest, sõprusest ja nagu enamikes heades filmides, on ka siin üheks peategelaseks AEG, Ajastus, Hetk/ed, mis annab meile võimaluse armuda, armastada, lahutada, ajada tülli parimad sõbrad, et siis leppida taas ja nii seni, kuni tekib katkestus, kildudeks purunemine. Kuidas ja kas on võimalik näidata inimesi ja maailma kunstis nii, et see ei häviks? Või just vastupidi, ongi kunst see, mis ainsana suudab kaitsta inimesi ja elu maapeal hävingu eest, kui mitte muud moodi, siis vähemalt jäädvustades selle endas, oma erinevates osades, vormides?

”Jules ja Jim” on võrratu, unustamatu film tänu erakordselt huvitavate väljendusvahendite kasutusele, mis samas ei mõju aga sugugi kunstliku ja formalistlikuna, vaid otse vastupidi, loob poeetiliselt kujundliku filmikeele, kus erinevatest vaatevinliktest jutustatud loos segunevad dokumentaalsed kaadrid mängulistega, ajas ja ajaga võitlevad karakterid aga  üritavad pääseda välja raamidest, mida on loonud autor. Filmi on võrreldud muusikalise eleegiaga Ajas. Kunstikriitikud on määratlenud seda kui kubismi filmikunstis. Igal juhul mõjub ta täna niisama värskena nagu ligi 50 aastat tagasi.

Filmi tegevus toimub enne Suurt Maailmasõda, Sõja ajal ja pärast Sõda. Alguses olid kaks sõpra Jules ja Jim, siis tuli Catherine, kes kuulutas liivaterade filosoofiat ning keda mängis Jeanne Moreau kogu oma aususes ja inimlikkuses. Ja siis tuli Sõda, mis omakorda purustas ja lõi segamini kõik, kus eri pooltele võitlema sattunud Jules'i ja Jimi kõige suuremaks hirmuks oli kogemata tulistada üksteise pihta.... Sõjale järgneb Rahu. Kas kildudeks purunenud maailma/u on võimalik kokku lappida? Kas on võimalik kaitsta maailma destruktueerumise eest?

Tiina Lokk

Rež: François Truffaut
Sts: Jeanne Moreau, Oskar Werner, Op: Raoul Coutard, Muusika: Georges Delerue, Mont: Claudine Bouché, Os: Jeanne Moreau, Oskar Werner, Henri Serre, Tootja: Carrosse/Sédif (Marcel Berbert), Print: Ministére des Affaires Étrangéres (Paris),  Format: 35mm, Keel: prantsuse, Subt: eesti

LAUPÄEV, 15.08
00:15



Lisa kommentaar         Loe kommentaare

  

 

 
prg. mart kalmo